Pimedam aeg tähendab, et veedame kodus üha rohkem aega kunstliku valguse käes. Õigesti valitud valgustus võib teha ruumi hubasemaks, avaramaks ja funktsionaalsemaks, aga vale valgus võib ka kauni interjööri külmaks ja ebamugavaks muuta. ELKE Mööbli sisustussalongi juhataja Eve-Lii Sandre selgitab, mida erinevate ruumide valgustamisel silmas pidada.
„Kui üldvalgus on hajutatud mitme valgusallika vahel ja valguse toon on läbivalt soe, mõjub ruum palju rahulikuma ja läbimõeldumana kui ühe väga ereda ja külma laevalgustiga,“ ütleb ELKE Mööbli sisustussalongi juhataja Eve-Lii Sandre. Tema sõnul ongi üks levinumaid vigu kodu valgustamisel see, et kogu ruumi püütakse valgustada üheainsa tugeva valgusallikaga. Tegelikult võiks valgus olla sama läbimõeldud osa sisekujundusest nagu mööbel, materjalid või värvid.
Sügise saabudes muutub see eriti nähtavaks. Kui suvel teeb suure osa tööst ära loomulik päevavalgus, siis pimedal ajal otsustab just kunstlik valgus, kas kodu tundub õhtul soe ja kutsuv või hoopis kõle. Hea valgus aitab ruumi ka visuaalselt liigendada, rõhutada detaile ja materjale ning anda samale interjöörile sõltuvalt kellaajast täiesti erineva iseloomu.
Eriti hea on valgustus tervikuna läbi mõelda uut kodu sisustades. Näiteks Viimsi Village’i kodude puhul on üheks tugevuseks avarus, suured aknad ja rohke loomulik päevavalgus, kuid suured ruumid tähendavad samal ajal, et õhtuseks ajaks tuleb valguslahendus hoolikalt läbi planeerida. Ühest kesksest laevalgustist suuremas eluruumis enamasti ei piisa.
Viimsi Village’i maja ostjale antakse kodu sisustamiseks kaasa ka 15 000 euro suurune sisustuskrediit ELKE Mööblist, mida saab kasutada muu sisustuse kõrval tervikliku valgustuslahenduse loomiseks.
Millest siis alustada?
1. Ära looda ainult ühele laevalgustile
Sandre sõnul koosneb hea koduvalgustus erinevatest kihtidest. Üldvalgust peaksid täiendama põranda-, laua- ja seinavalgustid ning vajadusel kohtvalgustid. Näiteks avatud köögi ja elutoaga ruumis võib olla korraga mitu erinevat valgusala: söögilaua kohal rippvalgusti, diivani kõrval põrandalamp, lugemisnurgas suunatav valgus ning seinal või riiulil väiksem meeleoluvalgus.
Just suuremates ja avaramates ruumides aitab selline lahendus ruumi õhtusel ajal hubasemaks muuta. Päeval võib kogu eluala mõjuda ühe suure ja avatud tervikuna, õhtul saab aga valguse abil luua selle sees väiksemaid ja õdusamaid tsoone. Mitme valgusallika eelis on ka see, et kõiki lampe ei pea korraga kasutama. Õhtul võib eredam üldvalgus üldse välja jääda ning piisab mõnest madalamal paiknevast soojast valguspunktist.
2. Elutoas loo valgusega erinevaid tsoone
Elutuba on kodus üks enim kasutatavaid ruume. Siin vaadatakse televiisorit, loetakse, võõrustatakse külalisi ja veedetakse lihtsalt õhtut. Seetõttu peaks ka valgustus olema paindlik. Suuremas elutoas võib üks efektne põrandavalgusti olla korraga nii praktiline valgusallikas kui ka oluline sisekujunduselement. Tühja nurka paigutatud suurem valgusti võib muuta ruumi proportsioone ning anda sellele visuaalse fookuspunkti.
Diivani või tugitooli juurde sobib pehmem kohtvalgus, lugemisnurka suunatav valgusti. Kui ruumis on kunstiteoseid, reljeefseid seinu või muid detaile, mida soovitakse esile tõsta, võib kasutada ka aktsentvalgustust. Avaras kodus ei peaks suuremat valgustit kartma, sest liiga väike valgusti võib suures ruumis hoopis ära kaduda.
3. Söögilaua kohal võiks valgus tuua inimesed kokku
Söögilaua kohal on valgustil veidi teistsugune ülesanne. Valgus võiks olla piisavalt selge, et laud ja toit oleksid hästi nähtavad, kuid samas mitte nii ere, et õhtusöök meenutaks kontorikoosolekut. Rippvalgusti aitab söögiala avatud ruumis ka visuaalselt eristada. Eriti hästi töötab see kodudes, kus köök, söögituba ja elutuba moodustavad ühe suure terviku.
Oluline on valgusti kõrgus. Liiga kõrgele paigutatud lamp ei loo laua ümber piisavalt intiimset tunnet, liiga madal aga võib hakata segama vaadet üle laua. Kui söögilaud on pikk, võib ühe väikese lambi asemel kasutada piklikku valgustit või mitut ühes reas paiknevat valgusallikat. Ka materjal mõjutab tulemust. Klaas jätab valguse õhulisemaks, metall võib valguse tugevamalt kindlasse suunda juhtida ning tekstiil või paber muudavad selle pehmemaks.
4. Magamistoas eelista pehmet ja madalamal paiknevat valgust
Magamistoas ei ole eesmärk ruumi võimalikult eredalt valgustada. Pigem peaks valgus aitama õhtul tempot maha võtta. Seetõttu sobivad siia eriti hästi soojad ja hajutatud valgusallikad ning tekstiilist, paberist või opaalklaasist kuplid, mis ei lase valgusel liiga teravalt silma paista.
Oluline on ka voodi kõrval olev kohtvalgus. Kui voodis loetakse, peab valgust olema piisavalt, kuid see võiks olla suunatav, et mitte valgustada korraga kogu ruumi ega häirida kõrval magavat inimest. Väiksemas magamistoas ei pea alati kasutama öökapilampe. Seinavalgustid või voodi kõrvale paigutatud väikesed rippvalgustid jätavad öökapile rohkem ruumi ja võivad mõjuda visuaalselt kergemalt. Kui voodi mõlemal küljel kasutatakse sarnaseid valgusteid, tekib ruumi rahulik sümmeetria.
5. Lastetoas peab üks ruum täitma mitut ülesannet
Lastetuba on korraga magamistuba, mängutuba ja sageli ka õppimise koht. Seetõttu ei piisa ka siin ainult ühest valgusallikast. Üldvalgusele võiks lisanduda korralik valgus kirjutuslaual ning pehmem valgus voodi või lugemisnurga juures.
Õppimiseks on oluline piisavalt tugev ja suunatud valgus, kuid õhtul võiks olla võimalik eredam üldvalgus välja lülitada ning jätta põlema mõni rahulikum valguspunkt.
Lastetoas võib valgusti olla ka mängulisem osa interjöörist. Lille-, kuu-, õhupalli- või mõne muu kujuga seinavalgusti võib töötada üheaegselt nii sisekujunduselemendi kui ka õhtuse öövalgusena. Oluline on aga mitte unustada funktsiooni. Kõige efektsemast valgustist pole õppimislaua kohal palju kasu, kui valgus langeb valest suunast või tekitab töölauale varje.
Sarnane põhimõte kehtib kodukontoris, kus valgus võib olla veidi eredam ja neutraalsem kui elutoa või magamistoa õhtuses valguses.
6. Vaata lisaks disainile ka lumeneid ja kelvineid
Valgustit ostes pööratakse tavaliselt esimesena tähelepanu selle kujule, värvile ja materjalile. Vähem vaadatakse numbreid, mis määravad suuresti selle, millisena valgus ruumis tegelikult mõjub. Kaks olulisemat näitajat on lumenid ja kelvinid.
Lumen (lm) näitab, kui palju nähtavat valgust valgusallikas annab. Kui kunagi valiti pirne peamiselt vattide järgi, siis LED-valgustite puhul ei näita vatt enam otseselt valgustugevust. Seetõttu tasub vaadata just lumenite arvu.
Kelvin (K) näitab omakorda valguse värvitemperatuuri ehk seda, kas valgus tundub silmale soe või külm. Sandre soovitab kodus üldjuhul eelistada soojemat 2700–3000 K valgust ning suurendada vajalikku valgustugevust pigem mitme valgusallika abil.
Valgusti on osa sisustusest ka siis, kui see ei põle
Hea valguslahenduse puhul tasub lõpuks küsida veel üks küsimus: kuidas näeb valgusti välja päevasel ajal, kui seda parasjagu vaja ei ole? Tänapäeva valgustidisainis kasutatakse üha rohkem klaasi, metalli, marmorit, puitu, tekstiili ja paberit ning valgustist endast on saanud oluline sisekujunduselement.
Üks suurem skulpturaalne valgusti võib olla ruumis sama tähenduslik kui tugitool, kunstiteos või vaip. Samal ajal võivad tagasihoidlikumad seinavalgustid arhitektuuri toetada ilma endale liigselt tähelepanu tõmbamata. Seetõttu tasub uut kodu sisustades planeerida valgustus koos mööbli, tekstiilide ja ülejäänud interjööriga, mitte jätta seda viimaseks otsuseks.
Viimsi Village’i kodude juurde pakutav 15 000 euro suurune ELKE Mööbli sisustuskrediit annab võimaluse vaadata uut kodu just sellise tervikuna ning mõelda läbi nii mööbel kui ka see, milliseid valguskihte vajab avar elutuba, kuhu paigutada lugemisvalgus, kuidas muuta magamistuba õhtuti rahulikumaks ning milline valgus sobib laste- või tööruumi.
Loe siit täpsemalt Viimsi Village’i majade ja kampaania kohta kohta.